Alates 1. juulist 2017 hakkab haigekassa ravikindlustatud täiskasvanutele hüvitama hambaravi kuni 30 eurot aastas.
Omaosalus on 50%.
30-eurose hambaravihüvitise näide
Kui hambaravi arve on näiteks 50 eurot, siis patsiendil tuleb endal tasuda 50% raviarvest
ehk 25 eurot ja teise 50% hüvitab haigekassa. Kui ta külastab sama aasta jooksul veel
hambaarsti, hüvitab haigekassa tema raviarvest veel 5 eurot, kuna hüvitise piirmäär ühes aastas on 30 eurot.
Kui raviarve on näiteks 75 eurot, siis tasub haigekassa sellest korraga aastase hüvitisemäära ehk 30 eurot
ja patsiendil jääb maksta ülejäänud 45 eurot.
Praegu rahalist hüvitist saavate inimeste (vanadus- ja töövõimetuspensionärid, osalise või puuduva töövõimega inimesed,
üle 63-aastased, rasedad, alla üheaastaste laste emad ning suurenenud hambaravi vajadusega patsiendid) hüvitist
suurendatakse 85 euroni aastas. Omaosalus on 15%.
85-eurose hambaravihüvitise näide
Kui hambaravi arve on 100 eurot, siis patsient tasub ise 15 eurot ning
haigekassa hüvitab raviarvest 85 eurot. Samal kalendriaastal haigekassa
patsiendi eest hambaraviteenuseid rohkem ei hüvita ehk järgmisel
korral tasub ta täies ulatuses raviarve ise.
Kui üks hambaravi arve on näiteks 60 eurot, siis tasub patsient ise sellest
9 eurot ehk 15% ja haigekassa hüvitab 85% ehk 51 eurot. Kuna esimesel
korral hüvitas haigekassa 51 eurot, aga hüvitist saab ühes aastas kuni
85 eurot, siis hüvitab haigekassa ka järgmise raviarve eest kuni 34 eurot.
Tehniliselt näeb arveldamise protsess välja järgmine:
- patsient tuleb hambaarsti vastuvõtule;
Hüvitise jääk on nähtav "Kliendi andmetes" ja
- osutatud raviteenuste alusel koostatakse arve ning HK hinnakirja alusel saadetakse arve Haigekassasse;
- arvestades osutatud teenuseid, nende maksumust, hulka ning patsiendi vaba limiiti, annab haigekassa arve esitamisel vastusena, kui palju on haigekassa poolt makstav summa;
- ülejäänud osa maksab patsient ise;
- arveldus peab toimuma vahetult pärast teenuse osutamist, et tagada korrektne limiidihaldus.